Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Vägev vähk, ahne naine ja kalad
Mees püüdis lõunasöögiks kinni labakinda suuruse vähi. Vähk aga hakkas
rääkima inimese keelel! Ta palus end vabaks lasta ja tõotas suurt tasu.
Mees kartis tühja käega koju tigeda naise juurde minna. Seepeale õpetas
vähk talle võlusõnad „Kübar kalu täis!” Nii sai mees iga päev lõunaks tubli
kalasaagi koju viia. Et ta ei teadnud, mis naisele kõige enam maitseb,
saatis vähk kübarasse kõikvõimalikke kalu, keda Eesti vetes leida võib.
Aga naine sai teada, et mees on vägeva vähiga kaupa teinud ja temalt
võiks enamatki nõuda kui kalu. Naise käsul seadis mees sammud kaldale
ja hüüdis: „Vähk, vennike, urkast! Must mees kõrkjast!”
Vähk oli nõus naise uusi nõudmisi täitma. Edaspidi olid lõunalaual iga päev aina paremad praed ja koogid.
Naine läks head elu maitstes lausa ahneks – tahtis uhkeid riideid, suurt mõisamaja, kena rohuaeda ja
mõisaproua elu. Mees ei julgenud vastu ajada, läks ikka jälle vägevalt vähilt abi paluma.
Vähk sai viimaks pahaseks ja hoiatas: „Kui sinu naise soovid ei lõpe, kaotate kõik tänase õnne!” Täitmatu
naine ei hoolinud hoiatusest ja nõudis edasi – temast peab saama kuninganna. Ja siis tahtis saada lausa
jumalaks!
Seepeale hüüdis vähk vihaselt: “Sealauta mõlemad!” Selsamal silmapilgul leidsid ahne naine ja tema arg
mees enese viletsas onnis õlehunnikul istumas. Seal pidid nad eluotsani elama ja meelde tuletama
vanasõna „Suur tükk ajab suu lõhki.”
Aga mõisamajas on nüüd koolimaja ja kenast rohuaiast Tamula kaldal sai Kreutzwaldi park.
Loe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttu „Vägev vähk ja ahne naine”!
Väkev vähk, ahnõ naanõ ja kala
Miis püüd lõunõsöögis kinni rusikkinda suuru vähä. A vähk nakas kõnõlõma inemise keeli! Pallõl hindä priis laskõ ja toot suurt tasso. Miis peläs tühä käega kodo tikõ naasõ mano minnä. Tuupääle vähk opas tälle nõiasõna: “Küpär kallo täüs!” Miis sai nii egäpäivi lõunõs kõva kalasaagi kodo viiä. Tä es tiiä, miä naasõlõ kõgõ inämb maits, selle saat vähk kübärähe kõgõsugumaidsi kallo, kedä Eesti viivallan löüdä võit.
A naanõ sai teedä, et miis on vägevä vähäga kaupa tennü ja timä käest võinu viil inämb nõuda ku kallo. Naasõ käsü pääle marssõ miis vii viirde ja hõigas:
“Vähk, veli, oosõst! Must miis luast!”
Vähk oll nõun naasõ vahtsit nõudmiisi täütmä. Edespiten olli lõunõlavva pääl egäpäivi mugu parõmba praadi ja koogi. Naanõ sai hääst elost maigu suuhtõ ja läts peris ahnõs – taht uhkit rõivit, suurt mõisamaia, iloaida ni mõisaprovva ello. Miis julga-as vasta aia, läts mugu jäl vägevä vähä käest api pallõma.
Vähk pahasi peräkõrd är ja karist: “Ku su naasõ tahtmisõ otsa ei saa, sõs jääti kõgõst täämbädsest õnnõst ilma!” Täütmäldä naanõ hooli-is hoiatusõst ni nõud edesi – timäst piät kuningaprovva saama. Ja sõs taht viil jumalas saia!
Tuupääle vähk hõigas vihaga: “Tsiapahta mõlõmba!” Jalapäält lövvi ahnõ naanõ ja timä pelgäjä miis, et nä üten armõtun hurdsikun olõkuha pääl istõ. Sääl tull näil elootsani ellä ja meelüskellä tuud vannasõnna, et: „Suur tükk aja suu lahki.“
A no om mõisamajan koolimaja ja iloaiast Tamula veeren sai Kreutzwaldi park.
Vägev vähk, ahne naine ja kalad
Ühel päeval püüdis mees kinni suure vähi. Vähk oli sama suur kui mehe kinnas. See vähk hakkas rääkima nagu inimene! Vähk ütles: "Palun lase mind vabaks ja ma annan sulle kingituse." Mees kartis minna koju ilma kaladeta, sest tema naine oli tihti pahane. Vähk õpetas talle võlusõnad: "Kübar kalu täis!" Niimoodi sai mees iga päev palju kalu koju viia.
Naine sai teada, et vähk aitab mehel kalu saada. Naine käskis, et mees küsiks vähilt rohkem asju. Mees läks vee äärde ja hõikas: "Vähk tule appi!"
Vähk andis mehele ja naisele iga päev paremaid toite ja kooke. Naine muutus ahneks. Ta tahtis järjest rohkem asju, nagu ilusaid riideid ja uhket maja. Mees kartis naisele vastu rääkida ja küsis vähilt rohkem.
Vähk sai lõpuks vihaseks ja ütles: "Kui su naine ei lõpeta soovimist, kaotate kõik!" Kuid naine ei hoolinud, ta tahtis saada kuningannaks ja lõpuks isegi jumalaks!
Lõpuks vihastas vähk ja ütles: "Sealauta mõlemad!" Uhke maja muutuski tagasi nende vanaks onniks. Nad pidid seal elama ja õppima, et ahnus ei too head.
Praegu on selles suures majas kool ja ilusast aiast Tamula järve ääres sai Kreutzwaldi park.
Kirjeldus: Kalad
Seistes näoga stendi poole jääb sinu selja taha jääb Tamula hotell. See on kahekordne, tagasihoidlik, suurte akendega puidu- ja liivatoonides hoone. Esimese korruse numbritubadel on väikesed terrassid, mille ees on mõne meetri laiune liivariba, teise korruse tubasid täiendavad järvevaatega rõdud. Stendist otse järve poole on väikelaste karussell. Kui tahad teha väikse „väljasõidu” muinasjuturajalt, siis Kalade stendi juurest saab minna „kalaparvesid” uudistama. Seda tasub teha koos kaaslasega, sest rannaala kihab pidevalt muutuvast elust – siin on päevitajaid ja mänguväljakul ringi jooksvaid lapsi.
Kalaparve infostendid
2021. aasta suvest on Tamula rannaalal Tamula elustikku tutvustavad infostendid, mis on jaotunud kolme „parve”. Iga kalaparv koosneb paljudest toki otsa kinnitatud ovaalsetest infostendidest, mis on eri suuruses ja eri kõrgustel. Stendidelt saab lugeda, et Tamula on liigirikas järv, kus kalastikus domineerivad latikas, ahven ja särg, ning et mõnusalt tunneb end siin ka haug, kiisk, koha, linask, luts, angerjas ja rändkarp. Stendidelt saab teada palju põnevat, muuhulgas näiteks merinõela paljunemise kohta: „lõimetist hooldab alati isaskala. Emane heidab marja isaskeha alapoolel olevasse renni. Pärast koorumist väljutab isaskala maimud iseseisvasse ellu.” Või et: on olemas kala nimega rünt, võro keeles hoopis hürrül, keda „kasutatakse sageli haugipüügil elussöödana. Samas kiidavad kalamehed väikekala liha, eriti lõkkesütel vardas küpsetatuna.”
Liikumisjuhis Kalad – Laev
Seistes stendi ees, pööra paremale. Liigu edasi 23 meetrit loodesse ehk samal sihil nagu enne, et jõuda stendini Laev, kust saab kuulata lugu Kalevipoja teekonnast maailma otsa. Enne järgmist stendi möödud taaskord pikast madalast pingist ning vahetult enne stendi on lambipost, mis kõliseb kumedamalt kui jutustend.
Liikumisjuhis: Kalad – Kiik
Seistes näoga stendi poole, pööra taas vasakule ja liigu sillutise äärt järgides otse edasi, kagusse. Umbes 10 meetri pärast on paremal pool liivas lambipost ja sellest paar sammu edasi stend looga „Ilus neiu kiigel”.
Viimati uuendatud 25.05.2026
