Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
ILUS NEIU KIIGEL - IMEMAA
Kreutzwaldi poolt üles kirjutatud rahvalaul Järvamaalt.
Neiud näitavad kiigel oma ilu ja ehteid ning lendavad
unistustes imelisele maale.
Sõua, kiige, jõua, kiige,
sõua, kiige, kõrge ́ella,
kõrge ́ella, kauge ́ella,
et ma paistan pailu maada,
pailu paistan, pailu maksan!
Et ep ma isegi paistaks,
paistab mu pale punane,
äälib sõrmus sõrme ́essa,
teine teisessa käessa,
kolmas kulda pöigelisse.
„Aeg ärgata”. Kakskümmend kaheksa eesti rahvalaulu. Kirja pannud Friedrich Reinhold
Kreutzwald Järvamaalt Viisu külast 1828. aastal.
Illus näiu hällü pääl
Kreutzwald kirot hällülaulu üles Järvämaalt, a meil hindil Võromaal omma olnu hällülaulu, kon näio kitvä ummi rõividõ ni ehtide illo.
Kuuli küläl hällimise, hääde kaika, Külä kiige kiiksumist. Joosi sis ma imä manu: „Imakõni, memmekõni! Anna kätte aida võti, Keerä kätte kirstu võti!“ Lätsi ma aita ehtimäie, Pääle aida päädimäie. Ette köüdi uvvõ põllõ Nigu uvvõ aidaussõ, Kaala panni kalli helme Nigu paistva taivatähe, Rinda panni suurõ sõlõ Nigu kuu taiva all, Hüülde köüdi laja hüü Nigu vihma vikatkaari. | Kuulsin külas kiikumist, hääde kaika, Küla kiige kriiksumist. Jooksin siis ma ema juurde: „Emakene, memmekene! Anna kätte aida võti, Keera kätte kirstu võti!“ Läksin ma aita ehtima, Aida peale end vöötama. Ette köitsin uue põlle Nagu uue aidaukse, Kaela panin kallid helmed Nagu kumavad taevatähed, Rinda panin suure sõle Nagu kuu taeva all, Vööle köitsin laia vöö Nagu vihma vikerkaare. |
Söödü Juhani üles kirotõt laul Karula kihlkunnast, aastast 1902.
Ilus neiud kiigel - Imemaa
Kreutzwaldi kirjutatud rahvalaul räägib tüdrukutest, kes kiiguvad ja unistavad Imemaast.
Lapsed kiiguvad, kiik liigub kõrgele ja kaugele.
Nad unistavad ilusatest kohtadest, kus kõik on kuldne ja hõbedane.
Mängime ja unistame koos!
Kirjeldus: Kiik
Stendist kella 12 suunas on kahe kõige tavalisema, kettide otsas rippuva plastistmega kiige konstruktsioon, sellest 5 meetrit paremal veel kaks turvapiirdega väikelapsekiike. Nende kiikede taga eemal, ranna ääres, on kahe inimese karussellkiik.
Külmal talvel avaneb siit vaade järvejääl mustade täppidena kössitavatele kalameestele, ja kalda ääres lume alt välja puhastatud jääväljakul uisutajatele; suvel on järv ujujate, paatide, purjelaudade ja skuutrite päralt ning Tamula luigepered lisavad järvevaatele suursugusust. Tamula vastaskaldal, umbes 1000 meetri kaugusel, piilub metsa vahelt paar uhket majapidamist, ja nende taga kulgeb 1889. aastal valminud Pihkva-Riia raudtee Valga-Petseri lõik. Tõsi, siia see ei paista, ja kuigi seda sageli ei kasutata, mängib see maastiku liigendajana senini rolli.
Liikumisjuhis: Kiik – Kalad
Stendid Torn, Kiik, Kalad ja Laev asuvad kõik samal joonel. Näoga stendi poole seistes, pööra taas paremale ja mine vasakut teeäärt järgides umbes 10 meetrit edasi.
Liikumisjuhis: Kiik – Torn
Seistes stendi ees, pööra vasakule. Kohe pärast stendi on paremat kätt liival pikk pink. Liigu edasi. Mõne sammu kaugusel pärast pinki on raja ääres stend Torn.
Viimati uuendatud 25.05.2026
