Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Põhja konn on otsa saanud, elagu Tamula konn!
Ennemuiste ähvardanud üks kole põhjamaa metsaline – põhja konn – maa pealt
kõik elava hävitada. Viimaks ometi leidunud üks noormees, kes tarkadelt õpitud
teadmiste ja Põrguneitsilt röövitud imesõrmuse abil põhja konnast jagu saanud.
Otsata suur olnud rahva rõõm, kui saadi sõnum, et kuri vaenlane on surnud!
Siin on hoopis teistsugune konn – Tamula järve põhjas elav Tamula konn. Kuju
autor, kunstnik Navitrolla on talle kaasa andnud järgmise sõnumi:
„Maailmas on palju väikesi rahvaid, kelle püsimajäämine on ohus. Rahvad, kel on
abiks oma salajõud, saavad endaks olemisega paremini hakkama. Võrokesi aitab
müütiline Tamula konn. Ta on Tamula põhjas elanud sama kaua, kui Võrumaal on
elanud võrokesed – see väike rahvakild, kes hoiab elus võro keelt ja meelt.
Konn hoiab keele peal mulli, mis sümboliseerib võro keelt kui peamist võrokeseks olemise kuju. See mullike oleks ammu lõhkenud, kui poleks konna kaitsvat võlujõudu. Rahvasuu räägib, et Tamula konn tuleb üks kord aastas kaldale värsket õhku hingama ja võro keelt näitama.
Konna selg on kaetud ogalise kaitserüüga. Need ogad ei lase kurjust ligi. Sabal hakkavad ogad ümarduma ja muutuvad pallikesteks. Sabaotsas olev kera on konnakudumalk. Sellega saab võrokesi ergutada oma keelt ja meelt hoidma. Saagu uusi vapraid võrokesi palju nagu konnapoegi lombis!
Igal rahval peab olema müüte, lugusid ja muinasjutte. See hoiab pilgu ettepoole vaadates teravana ning uudishimulikuna. Ainult nii saab olla julge ja uskuda tulevikku.”
Fr. R. Kreutzwald, “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Muinasjutt “Põhja konn”
Põhja kunn om otsa saanu, elägu Tamula kunn!
Innemuistõ ähvärdänü üts jälle põhamaa mõtsalinõ – põhja kunn – maa päält kõik elävä är häötä. Peräkõrd ummõt löüdü üts nuurmiis, kel oll tarko käest opituid tiidmiisi ja Põrgunäitsü käest röövit imesõrmus, mink abiga tä põha kunnast jako saanu. Rahva rõõm olnu otsalda, ku saadi sõnnom, et kuri vaimlanõ koolnu om!
Siin om hoobis tõõsõ mooduga kunn – Tamula kunn, kiä eläs Tamula järve põhan. Kunstnik Navitrolla om seo kujo loonu ja tälle üten andnu järgmädse sõnoma:
“Maailman om pallo väiksit rahvit, kink püsümäjäämine om ohon. Om rahvit, kel om abis uma salajoud. Nuu saava hindäs olõmisõga parõmbahe toimõ. Võrokõisi avitas seo ettekujotõt Tamula kunn. Tä om Tamula põhan elänü niisama pikält, nigu Võromaal omma elänü võrokõsõ – taa väiko rahvaselts, kiä hoit elon võro kiilt ja miilt.
Kunn hoit keele pääl mulli. Tuu om võrdkujos võro keelele ku päämädsele võrokõsõs olõmisõ tunnistähele. Mullikõnõ olõsi ammu lahenu, ku es olnu kunna imeväke, miä tuud alalõ hoit. Rahvasuu kõnõlõs, et kõrra aastan tulõ Tamula kunn viirde värskit hõngu haardma ni võro kiilt näütämä.
Kunna sälgä piten juusk tsakilinõ hari. Neo tsaki lasõ-i kurja mano. Hanna pääl nakkasõ tsaki höörikus minemä ja muutusõ pallikõisis. Kerä hanna otsan om kunnakudukurik. Seoga saa võrokõisi härgütä umma kiilt ja miilt hoitma. Saagu vahtsit kangit võrokõisi pallo nigu kunnapoigõ lumbin!
Egäl rahval piät olõma müüte, lukõ ja jutussit. Tuu hoit silmä ettepoolõ kaiõn terävä ni tiidmishimolidsõ. Õnnõ nii saat julgõ olla ja tulõvigu sisse usku.”
Loe Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jutust “Põhja kunn”.
Põhja konnast on saanud Tamula konn
Kord elas suur konn. Tema nimi oli Põhja Konn. Ta tahtis kogu maailma ära hävitada. Aga üks tark noormees leidis viisi, kuidas konnast jagu saada. Kõik olid rõõmsad, kui kole konn kadus.
Tamula järves elab aga tore konn. Tema nimi on Tamula konn. See konn on eriline. Ta aitab inimestel tugevad olla ja oma keelt hoida.
Konnal on mullike keele peal. Mullike on väga tähtis. See näitab, kui oluline on võro keel. Konn tuleb kord aastas järve kaldale. Ta hingab värsket õhku ja näidata kõigile oma keelt võro keelt.
Konna seljal on ogad, mis kaitsevad teda halbade asjade eest. Konn aitab inimestel oma keelt hoida.
Igal maal on vaja oma lugusid ja muinasjutte. Need lood teevad meid julgeks ja aitavad meil tulevikku uskuda!
Kirjeldus: Konn
Sinust nelja meetri kaugusel kella üheteistkümne suunas on keset murupõndakut trooniv Tamula konna skulptuur. Kunstnik Navitrolla loodud kuju on tehtud metallkarkassist ja spetsiaalsest vahust, Roheline, inimese suurune, ogalise pika sabaga konn istub sileda, poolitatud graniitmuna otsas. Tema suust välja sirutuva roosa keele otsal on klaaskuul. Saba otsas on tal konnakudupall ehk -malk, kui kunstniku sõna kasutada. Konna kuju alla, kaarja betoonseinakese peale, on kirjutatud võrokeelne sõnamäng: „Kon om tuu lump, kon kunna’ omma’? Tan taa om.”
Kella kahe suunas on kahekordne, halli puitlaudisega rannavalvemajake. Selle teist korrust ümbritseb avatud rõdu, millelt saab kogu alal silma peal hoida. Sinust kella kümne suunas on madal, viiemeetrise läbimõõduga purskkaev. Selle ümber ringselt laotud sillutis on basseini ümber krobelistest graniitkividest, hoiatamaks purskkaevu astumise eest, sest selle serv on sillutisega enam-vähem samal tasapinnal. Purskkaevust voolab vesi mööda kitsast kivirenni rannani. Soovi korral saad kaaslasega koos selle lookleva „maoraja” saatel järvepiirini siuelda.
Stendi paremapoolse serva juurest algav laudtee kulgeb rannavalvemajakeseni ja seda mööda saab ligipääsetavasse riietuskabiini ja ratastooliga otse vette.
Liikumisjuhis: Konn – Puud
Seistes näoga stendi poole, keera paremale, kella kolme suunas. Jätka liikumist mööda laudteed. Kui vasakul lõppeb liiv, suundub vasakule laudtee järve poole. Sina liigu aga otse edasi, kuni kepiga tunned vasakul peenart (siin kasvavad pokud). Sahisevatest taimedest liigu edasi mööda laudteed, kuni selle asemele tekib sillutis. Paarkümmend sammu edasi liikudes jõuad rannabaar Playa taha. Tasub käsi välja sirutada, sest sein on kümne meetri ulatuses kaetud Lõuna-Eesti talukatustele iseloomuliku laastukattega. Pärast Playat liigu otse edasi. Jõuad taas laudteele, mille ääres vasemat kätt on riietuskabiin, veidi eemal liivas kiiged, ja umbes kahekümne meetri pärast jäätiseputka. Astu jäätiseputkast mööda ja pööra siis paremale. Seisad nüüd rannapromenaadi ja Tartu tänava ristis. Pööra vasakule, kella üheksa suunas ja astu paar sammu edasi. Leia promenaadi parempoolne serv, mis kulgeb mööda treppidest ja astmetena mööda pargi nõlva paigutatud pinkidest. Sinust paremale liivaalale jääb rannavõrkpalli plats ja laiad, madalad pingid. Liigu sihiga loodekaare ja Roosisaare rippsilla suunas mõnikümmend meetrit edasi. Jõudes esimese nõlvast üles mineva trepini, liigu oma teed pidi edasi. Sama palju maad edasi liikudes jõuad peagi järgmise trepini, mis paremat kätt nõlvast üles parki viib. Trepp on kolm pluss kolm meetrit lai ja selle keskel on metalltorust käsipuu. Astu neliteist astet üles.
Ülal trepimademel astu paar sammu otse edasi mööda liivast pargirada. Seistes seljaga trepi ja järve poole, pööra nüüd üheksakümmend kraadi vasakule. Otsi üles raja parempoolne serv. Umbes kahe meetri laiuse raja äärt piiravad karedad graniitkivid ja liigendavad pargipingid. Mine otse umbes sada meetrit rahulikult edasi. Liigud nüüd paralleelselt rannapromenaadiga loode suunas edasi, aga oled ranna-alast kolm meetrit kõrgemal. Kui jõuad ristuva rajani, mis pöörab paremale, siis mine otse edasi, kuni jõuad umbes 10 meetri pärast järgmise pargirajani. See on umbes kolme meetri laiune liivarada. Pööra paremale ja liigu paremat rajaserva mööd kolm meetrit edasi. Siis pööra vasakule ja liigu otse pargitee teise serva. Otsi rajaservast üles stend, et kuulata lugu heldest puuraiujast.
Liikumisjuhis: Konn – Uss
Stendid Konn ja Uss on samal joonel rannapromenaadi ääres. Näoga stendi poole seistes pööra vasakule ja mine umbes kakskümmend meetrit mööda laudteed edasi. Teekonnal möödud purskaevust. Kui tunned valge kepiga laudteest paremal taas liiva, on mõne meetri pärast liiva sees järgmine stend – Uss.
Viimati uuendatud 26.05.2026
