Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Ussikuninga pidu ja kuuvalgel vihtlejad neitsid
Üks noormees õppis väsimata kõiksugu maailma salatarkusi, ehk küll teda
hoiatati, et mõni teadmine võib ka õnnetust tuua. Ta kuulis, et peagi on tulemas
ussikuninga lustipidu ja hiilis öö varjul suure soo peale seda vaatama. Oh, sina
aeg, mis ta seal nägi! Mitu tuhat ussi roomas sihisedes kobarasse, mille keskel oli
jämeda puutüve suurune madu, kes kandis peas hiilgavat kuldkrooni. Ussikuninga
ees oli kuldvaagnake taevakitse piimaga. Julge noormees kastis piimasse
leivapalukese, pistis selle suhu ja andis tuulekiirul jalgadele valu. Tuhanded ussid
looklesid kurja sisinaga tema kannul. Viimaks langes pageja oimetult murule ja
uinus.
Järgmisel ööl tahtis noormees järele proovida, kas taevakitse piima maitsmine on talle varjulised asjad nähtavaks
teinud. Imeks pannes nägi ta metsapuude vahel kullakarva saunalavasid, millel hõbeämbrid ja hõbevihad saunalisi
ootasid. Igalt poolt hakkas kokku tulema metshaldja ja murueide tütreid, kes kuuvalguses helkivatel kuldlavadel öö
otsa vihtlesid ja päevatõusul udupilvena hajusid.
Järgmistel öödel ruttas noormees jälle metsa, lootes imeilusaid kuuvalgel vihtlevaid haldjaid näha, aga käigud jäid
asjatuks. Ei leidnud ta metsast enam lavasid ega vihtlejaid. Viimaks lõppes noormees asjata igatsuse kätte, sest miski
muu siin ilmas ei teinud talle enam rõõmu.
Ei too inimesele õnne see, kui ta kõik salaasjad teada saab ...
Ussikuningat pole peale seda enam nähtud, ehk küll tema rada praegugi Tamula kaldal lookleb.
Fr R. Kreutzwald, “Eesti rahva ennemuistsed jutud”. Muinasjutt “Kuuvalgel vihtlejad neitsid”
Hussikuninga pido ni kuuvalgõn vihtlõja neitsü
Üts nuurmiis opp väsümäldä kõgõsugumaidsi maailma salatarkuisi, olkõ et tedä karistõdi, et mõni tiidmine või ka õnnõtust tuvva. Timä kuuld, et pia om tulõman hussikuninga lustipido, ja hiile üü varon suurõ suu pääle tuud kaema. Oh sa aig, midä tä sääl näkk! Mitu tuhat hussi roomas husinaga tsäräkuhe. Sääl kesken oll jämme puutüve suurunõ siug, kiä kand pään hilksat kuldkruuni. Hussikuninga iin oll kuldlivvakõnõ taivakitsõ piimäga. Julgõ nuurmiis tsurgas piimä sisse leeväpalakõsõ, sõs tsusas tuu suuhtõ ja kaksas minemä ku tuul, nii et kundsa leivä tuld. Tuhandit hussõ vingõrd tälle perrä kura tsisinäga. Peräkõrd nõrgahu pagõhõja muro pääle är ni jäi magahama.
Järgmäne üü taht nuurmiis perrä pruumi, kas taivakitsõ piimä mekmine om tälle käkidü asa nättäväs tennü. Tä näkk immespandmisõga mõtsapuiõ vaihõl kullakarva sannalavvo, kon pääl hõpõpangi ni hõpõviha sannaliisi oodi. Egält puult nakas kokko tulõma mõtsaesä ni muromudi tütrit, kiä kuuvalgõn helkävide kuldlavvo pääl üü otsa vihtli ja päävanõsõnguga lätsi lakja ku udsupilv.
Järgmäidsil öiel rutas nuurmiis jäl mõtsa, loodusõga, et näge viil imeilosit kuuvalgõn vihtlõjit vaimõ, a nuu käügi lätsi tühjä. Lövvä-äs tä mõtsast inämb lavvo ei vihtjit. Peräkõrd nuurmiis lõppi är asalda igätsüse kätte, selle et midägi muud siin ilman inämb tälle rõõmu es tii.
Ei tuu tuu inemisele õnnõ, ku tä kõik salaasa teedä saa …
Hussikuningat olõ-i päält tuu inämb nättü, olkõ et timä rada parhilla viil Tamula perve pääl käändles.
Ussikuninga Pidu ja Kuuvalgus
Kord oli üks poiss, kes õppis palju uusi asju. Talle öeldi, et mõned asjad võivad olla ohtlikud. Ta kuulis, et öösel on ussikuninga pidu tulemas. Poiss läks seda salaja vaatama. Ta hiilis pimedas metsas ringi. Siis nägi ta palju usse. Usside keskel oli suur madu, kellel oli peas kuldne kroon. See oli ussikuningas. Kuninga ees oli kuldne taldrik piimaga. Poiss tahtis seda maitsta. Ta kastis leivatüki piima sisse ja sõi selle ära. Siis jooksis ta kiiresti minema. Ussid ajasid teda taga. Lõpuks poiss väsis ja jäi magama.
Järgmisel ööl läks poiss metsa tagasi. Ta tahtis teada, kas piima maitsmine muutis ta eriliseks. Kas ta suudab näha peidetud asju? Ta nägi kuldseid saunasid puude vahel. Seal olid hõbeämbrid ja harjad. Siis tulid haldjatüdrukud ja hakkasid saunas käima. Nad pesid ennast kuuvalguses. Haldjad kadusid hommikul nagu udu.
Poiss käis veel mitu korda metsas. Ta lootis uuesti haldjaid näha, aga ta ei leidnud neid enam. Ta oli väga kurb.
Inimene ei ole õnnelik kui ta teab kõiki saladusi.
Pärast seda pole ussikuningat nähtud, aga tema rada on tänaseni Tamula järve ääres.
Kirjeldus: Uss
Stendi ees seistes varjab vaadet järvele mõnikümmend meetrit lai ja umbes pooleteise meetrini pürgiv haljasala. Muruga kaetud tehislik pinnavorm lookleb poolde säärde ulatuvate madalate betoonääriste vahel. Murukõrgendikku poolitab promenaadilt randa kulgev rada, mis linnulennult meenutab looklevat madu.
Kella kümne suunas on rannavõrkpalliväljak, kella üheksa poole jääb Vee tänava parkla, mis nüüd Tamula hotelli tagant paistab, ja kella kolme suunas kulgeb rannapromenaad Roosisaare silla poole.
Liikumisjuhis: Uss – Konn
Näoga stendi poole seistes pööra paremale kella kolme suunas ja mine umbes 13 meetrit mööda laudteed edasi. Möödu purskkaevust ja kui mööda laudteed edasi liikudes
tunned valge kepiga vasakul liiva, oled paari sammu pärast Konna stendi juures.
Liikumisjuhis: Uss – rannaala kaart (ja tualetid) - Laev
Seistes stendi ees, pööra vasakule. Liigu umbes 20 meetrit edasi mööda lauteed. Teekonnal möödud kahest pikast pingist. Pärast teist pinki, umbes meetri pärast, on paremal pool rannaala kaart. Seistes kaardi ees, on otse ees Tamula järv, vasakule, 30 meetri kaugusele, jääb Tamula hotelli otsasein. Sinu selja taga, üle sillutatud tee, on 17 meetri kaugusel puidust WC-majake. Juturada teeb siin 90-kraadise pöörde paremale. Seistes parema küljega rannaala kaardi ees, pööra paremale sillutisega tee peale. Ettevaatust – kohe vasakul on paari sammu kaugusel rattastange. Edasi liikudes jääb paremat kätt liiv, ja veidi kaugemal selles nelja jalaga suur kuulutuste stend. Teekonnal möödud müügiputkast. Liigu otse edasi, kuni jõuad paarikümne meetri pärast sillutise lõppu. Pööra teeäärega sujuvalt kaasa vasakule. Liigu mööda paremat rajaäärt edasi. Mõne aja pärast on paremal metallist lambipost ja siis pikk pink. Mõni samm pingist edasi paremat kätt on järgmine stend, kust saab kuulata lugu Kalevipoja reisist maailma otsa.
Viimati uuendatud 26.05.2026
