Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Fr. R. Kreutzwald „Helde puuraiuja“
Muinasjutus kajastub meie rahva armastus looduse
vastu. See oli omane ka Kreutzwaldile endale.
Mees kurdab: „Võtsin hommiku kirve kätte, läksin
metsa, tahtsin sealt tarbepuud raiuda ja koju viia,
aga vaata imet! Ühekorraga leian kõik metsa
elavalt, kus igal puul oma meel peas ja keel suus
on, miska ta vastu oskab paluda. Minu südames ei
ole ühtki verepiiska, mis nende palumise vastu
jõuaks seista. Saagu minust mis saab, aga mina ei
raatsi elusaid puid hukkama minna”.
Nii jäidki kasvama kask, tamm, saar, vaher, lepp, haab, toomingas, pihlakas, mänd,
kuusk, kadakas...
Kas kasvab mõni neist puudest ka siin pargis?
„Helde puuraiuja“, Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud“
Helde puuragoja
Jutussõst om nätä, kuis mi rahvas om luudust hoitnu. Tuu hoitmisõtunnõ luudusõ vasta oll ka Kreutzwaldil hindäl.
Miis kaibas: „Hummogu võti kirvõ kätte, lätsi mõtsa, tahi säält tarbõpuud rako ja kodo viiä, a kae imeht! Ütekõrraga lövvä, et kõik mõts eläs: egäl puul om uma miil pään ja kiil suun – sääne, minka tä vasta mõist pallõlda. Mul olõ-i süämen ütte veretsilka, miä näide pallõmisõlõ vasta jovvasi saista. Saagu must miä saa, a ma tihka-i elävit puid hukkama minnä.“
Nii jäiki kõik kasuma: kõiv, tamm, saarna, vaher, lepp, haav, tuum, pihl, petäi, kuus, katai…
No kas mõni neist puiõst ka siin pargin kasus?
Helde puuraiuja
Muinasjutus räägitakse, et meie rahvas armastab loodust. Seda armastust tundis ka Kreutzwald.
Ühel hommikul võttis mees kirve ja läks metsa. Ta tahtis puid lõigata ja koju viia. Aga oh imet! Metsas olid puud justkui elus, igal puul oli nagu oma hääl.
Mees ütles: „Ma ei suuda neid puid raiuda. Nad tunduvad nii elusad ja head.“
Nii jäidki puud kasvama: kask, tamm, saar, vaher, lepp, haab, toomingas, pihlakas, mänd, kuusk ja kadakas.
Vaata, kas mõni neist puudest kasvab ka siin pargis?
Kirjeldus: Puud
Seistes näoga stendi poole, laiub otse ees 19. sajandil rajatud liigirikas parkmets, mis võeti kaitse alla 1959. aastal. Siin sirguvad võimsad kased, pärnad, vahtrad, kastanid, kuused, ebatsuugad, lehised ja nulud. Park on alt küll hõre ja võimaldab vaadet tänavate äärest järvele, aga suvel on siin tänu lopsakale lehestikule väga varjuline. Läbi pargikese, mis on ise vaid sada korda kolmsada meetrit, paistavad Kalevipoja tänava, Karja tänava ja L. Koidula tänava kaunid ühe- ja kahekordsed, mõned koguni tsaariaegsed, pastelsetes toonides puithooned. Siin ei ole näha plastaknaid, vaid üksnes hoolega taastatud või taastamisel olevat puitilu.
Stendi ees seistes kella üheteistkümne suunas paistab Roosisaare rippsild ja rootsi punaseks võõbatud eluhooned Roosisaarel. Roosisaarele pääseb siitkaudu vaid jala või rattaga, autoga peab tegema pika ringi ümber Tamula, läbi Võlsi suvilate piirkonna.
Liikumisjuhis: Puud – Pasunad
Soovitame seda rajalõiku läbida koos kaaslasega. Orientiirina kasutatav teeserv ei ole selgelt tajutav. Uljale rajal seiklejale aga liikumisjuhis:
Stendi ees seistes pööra paremale ja mine otse mööda rajaäärt edasi. Sinust vasakul teeservas on suur puu, siis pargipink ja selle kõrval prügikast. Kahekümne meetri pärast on järgmine pargipink, mille taga, kella kümne suunas, on rododendronihekk. Kui jõuad umbes kümne sammu pärast ristuvale pargirajale, pööra üheksakümmend kraadi paremale. Järgi mururiba paremas rajaservas ja liigu edasi umbes kümme meetrit, kuni leiad kitsa sammaldunud raja, mis kulgeb paremale. Pööra kella kolme suunas ja astu mõni meeter edasi, kuni jõuad puidust ehitise tagaküljele. Jutustendini jõuad, kui pöörad ehitise (kõlakoda) tagaseinale selja ja liigud kella kahe suunas kolm meetrit edasi.
Liikumisjuhis: Puud – Kurg
Seistes stendi ees, pööra vasakule ja liigu umbes kümme sammu edasi, kuni jõuad graniitastmeni. Siit viib trepp alla promenaadile, ent meie jätkame praegu rada Kreutzwaldi pargis. Oled praegu pargi Tamula-poolses servas nõlva peal. Keera vasakule. Sinust paremale jäävad astmetena alla kulgevad pingiread ja vasakule park. Siit järgmise jutustendini on umbes sada meetrit. Järgi raja paremat serva, kus pingid kulgevad astmeliselt mööda nõlva alla. Kui tajud rajal kerget kallet paremale, liigu otse edasi – viie meetri pärast tunned paremat kätt taas teeäärt. Paarikümne meetri jooksul on veel üks lauge kalle paremale ehk järve poole. Möödudes teisest allasuunduvast graniittrepist, tee paar sammu ja pööra vasakule. Mine mõni samm edasi ja leia sama raja vasak serv. Pööra seejärel paremale ja liigu paarkümment meetrit mööda vasakut raja äärt, kuni jõuad stendini. Enne stendi on raja ääres metallist prügikast, pargipink ja tänavalatern. Laternast paari sammu kaugusel vasakul tee ääres on Kure stend.
Viimati uuendatud 25.05.2026
