Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Me kõik seisame oma eelkäijate õlgadel.
1870. aastal kirjutas Kreutzwald Jaan Adamsonile:
„Ainuke lootus, mis mind eluõhtul mõne korra veel
rõõmustab, on: et tuleval põlvel praegu kasvajatest
noortest meestest mitu saavad päevavalgele tulema,
kes igaviisi meist vanadest kaugemale astuvad. Nende tee saab kergem olema, sest et
järeltulijad eelkäijate õlgade peale astuvad, selleläbi kodust minnes kaugemale näevad
ja siit ja sealt jälgi juba ees leiavad, kuhu teed võivad teha.”
Kaasaegne laste ronimistorn seostub Kreutzwaldi mõtetega.
Hea ronija, kui sa jõudsid torni tippu, siis tea, et keegi on enne sulle need nöörid nii kokku
seadnud, et sa turvaliselt tippu jõuaksid ja kaugemale üle Tamula näeksid. Samamoodi
on kõike enne meid tehtud: sillutatud teid, rajatud linnu, loodud riik.
Me seisame eelkäijate õlgadel ja rajame uusi võimalusi tulevastele põlvedele meist
kõrgemale jõudmiseks. Enne meid loodut pole mõistlik hävitada, sest siis me kukume
maha.
Torn
Mi kõik saisa ummi iinkäüjide olgõ pääl.
1870. aastagal kirot Kreutzwald Adamsoni Jaanilõ:
„Ainugõnõ loodus, miä minno eloõdagu mõnõ kõrra viil rõõmustas, om: et tulõval põlvõl parhilla kasujist noorist mehist mitu saava päävävalgõlõ tulõma, kiä egäl viiel meist vanost kavvõmbahe astusõ. Näide tii saa kergemb olõma, selle et peräntulõja iinkäüjide olgõ pääle saistasõ, tuu läbi kotost minnen kavvõmbahe nägevä ja siist ja säält jälgi jo iin löüdvä, kohe tiid võiva tetä.”
Seo ilma aonõ latsi ronimistorn lätt kokko Kreutzwaldi mõttidõga.
Hää ronija, ku sa jovvit torni otsa, sõs märgi, et kiäki om inne sullõ neo nööri nii kokko säädnü, et sa julgõhe üles joudnu ja kavvõmbahe üle Tamula nännü. Sammamuudu om kõkkõ inne meid tett: teid prügütet, liino põhandõt, riik luud.
Mi saisa iinkäüjide olgõ pääl ja luu vahtsit võimaluisi tulõvidõ põlvi jaos, et nä meist korõmbahe joudnu. Inne meid luudut olõ-i tark är häötä, selle et sõs mi esi sata maaha.
Me kõik seisame oma eelkäijate õlgadel
Vanasti elas mees nimega Kreutzwald. Ta ütles, et enne meid paljud inimesed on teinud häid asju. Nad on ehitanud teid ja maju ning loonud reegleid, kuidas koos elada. Meie saame nende tööd kasutada, et teha oma elu paremaks.
Hea ronija! See on suur ronimistorn. Kui sa ronid torni tippu, siis mõtle! Keegi tegi torni tugevaks, et sul oleks turvaline ronida ja sa näeksid kaugele. Samamoodi on inimesed enne meid ehitanud tänavaid ja maju, et meie elu oleks parem ja lihtsam.
Meie kõik astume teiste õlgadele. See tähendab, et kasutame seda, mida teised on varem teinud. Nii saame ise uusi ja paremaid asju teha. Me ei tohi lõhkuda teiste tehtud asju, sest muidu me ei saa edasi minna.
Kirjeldus: Torn
Seistes näoga stendi poole, on otse ees, umbes 40 meetri kaugusel, pillirooriba ja selle taga Tamula järv. Kella üheksa suunas on rannaäärne laudtee ehk Tamula järve kõndimisrada, mis kulgeb pajuvõsa ja pilliroo vahel Liiva tänava otsani ja edasi. Siin-seal on pilliroost puhastatud sopid, kus kohalikud hoiavad oma paate. Neid on nii järvekalda liivas kui ka kaldal kummuli pööratult. Paremale poole jääb Tamula rannaala rohkete atraktsioonide ja olelemispaikadega.
Sinust kolme meetri kaugusel kella kümne suunas on valge, oranžide täppidega riietuskabiin. See on teokarbikujuline, nii et kui leiad kumerat seina pidi liikudes tee sissepääsuavani, jõuad seinakontuuriga kaasa keereldes kabiini sisemusse, kus on avaram ruum riiete vahetamiseks ja seinal riiete riputamiseks konks.
Kabiinist mööda 10 meetrit järve poole edasi on tugevast nöörist punutud põhjaga kiik, mis on kinnitatud kumera puidust kolmjala külge. Kiik on madalal, et maha pudenev laps viga ei saaks. Sealt omakorda 10 meetri kaugusel on punasest plastist, kahe meetri kõrgune liumägi.
Stendi nimi Torn tuleb aga tugevatest punastest köitest sõlmitud ronimispüramiidist, mis paikneb punutud kiige taga, sinust kella 12 suunas umbes 30 meetri kaugusel. Püramiid-torn on umbes 6 meetrit kõrge.
Liikumisjuhis: Torn – Kiik
Seistes näoga stendi poole, pööra kella kolme suunas ja liigu vasakut teeserva järgides otse edasi loodesse, Roosisaare suunas. Umbes 10 meetri kaugusel ongi juba järgmine stend. Nende kahe stendi vahel on puidust pink, mis on 10 meetrit pikk, 70 cm lai ja ulatub umbes poolde säärde. Pärast pinki on juba meetri pärast stend, mis juhatab kuulama lugu „Ilus neiu kiigel”.
Liikumisjuhis: Torn – infostend Kreutzwaldi monumendi juures
Et jõuda tagasi raja algusesse, tuleb minna tuldud teed tagasi.
Liigu Torni stendist tuldud teed tagasi ehk pööra paremale ja liigu umbes 80 meetrit. Sealt liigu edasi umbes 40 meetrit, möödudes rattastangest, misjärel tuleb teha 90-kraadine pööre vasakule. Sealt, rannaala kaardi juurest Tamula hotelli nurgas tuleb mööda laudteed liikuda edasi umbes 200 meetrit, möödudes stendidest Uss ja Konn. Selle lõigu maamärgid on purskkaev, Playa tagakülg ja jäätiseputka. Kui laudtee lõppeb, oled jõudmas Playa tagaküljele. Liigu sillutist mööda otse edasi, kuni jõuad taas promenaadi vasakus servas kulgeva laudteeni. Kui oled möödunud jäätiseputkast, siis liigu nüüd kella kahe suunas kümme meetrit. Teekate muutub kivisillutiseks – oled rannapromenaadi ja Tartu tänava kivisillutise ristumiskohas. Liigu otse edasi ja otsi üles Tartu tänava vasakpoolne teeserv. Liigu teeserva pidi umbes nelikümmend meetrit edasi. Ettevaatust – sellel lõigul võivad olla ka kollased betoonmunad, mis takistavad autode sõitmist rannaalale. Kui sillutis ristub liivase pargiteega, siis pööra vasakule ja liigu otse edasi. Esimest ristuvat liivarada eira, liikudes ikka otse edasi. Veidi enam kui 100 meetri pärast jõuad rannaala stendini Katariina allee otsas. Vasakul raja ääres on suuri puid. Paremal pool on aiaga piiratud võrkpalliväljak. Pärale jõudmisest annab märku esimene suurem liivane ristmik. Sammuke vasakule ja jõuad Kreutzwaldi monumendi juures oleva infostendini, kust oma teekonda alustasid.
Aitäh kaasa jalutamast, hea juturaja külaline!
Viimati uuendatud 25.05.2026
