Kuula eesti keeles:
Listen in English:
Kuula võro keeles:
Võru linna Pilli-Tiidud
Kreutzwaldil on muinasjutt Pilli-Tiidust, kes halli vanamehe
soovitusel hakkas pillimängimisega raha teenima ja ahnusest
aetuna Narva sadamast laevale põgenes ning „jänesena”
Kunglamaale sõita tahtis. Lugu räägibki Pilli-Tiidu
peadpööritavatest seiklustest väljamaal ja lõpuks koju tagasi
jõudmisest.
Aga siin pargi kõlakoja katuse all ja kõnniteedel on mänginud mitmete Võru linna
puhkpilliorkestrite sajad Pilli-Tiidud tasuta ning raha eest. Orkester mängis ja lauakesel oli
taldrik, kuhu kuulajad oma raha poetasid. Pillimehed ütlesid: „Mängimi „taldreku pääle””.
Ja huvitav küll, et just Narvas sündinud muusikust Eduard Tammest sai Võru legendaarseim
puhkpilliorkestri juht. Ka kirjanik Artur Adson on Pilli-Tiidu kombel siin rahva rõõmuks üles
astunud. Nii Adsoni sugulased Bruno ja Karl Anderson kui Võru vanima, Nikolai Siftingu
asutatud puhkpilliorkestri mehed on möödunud sajandil Tamulale talviti liuvälja rajanud ja
uisutajaid jää pääl oma mänguga rõõmustanud. Oli alles elu siin Võrus. Nagu Kunglamaal.
Võro liina Pilli-Tiidu
Kreutzwaldil om üts jutus Pilli-Tiidust. Tuu oll halli vanamehe nõvvu perrä naanu pillimängmisega rahha tiinmä; a oll naanu ahnust ajama ja Narva sadamast laiva pääle paenu – tahtsõ ilma masmalda Kunglamaalõ sõita. Lugu sõs kõnõlõski tuust, määntse päädpöörendäjä johtumisõ Pilli-Tiidulõ välämaal ette tulli ja kuis tä peräkõrd kodo tagasi joud.
A siin pargi kõlakua katusõ all ja kõnniteie pääl – siin omma mängnü Võro liina mitmõ pasunakoori mitusada Pilli-Tiidut massulda ja raha iist. Orkõstri mänge ja lavvakõsõ pääl oll taldrek, kohe kullõja uma raha tsilgudi. Pillimehe ütli: „Mängimi „taldregu pääle”.”
Ja panõ tähele: tuu oll hoobis Narvan sündünü muusigamiis Tammõ Eduard, kinkast sai Võro kõgõ kuulsamb pillikoori juht! Kiränik Adsoni Artur kah om siin Pilli-Tiidu kombõl rahva rõõmus üles astnu. Adsoni sugulasõ Andersoni Bruno ja Karl ja niisamatõ mehe Võro kõgõ vanõmbast, Nikolai Siftingu alostõdust pasunakoorist – kõik nä omma mineväl aastagasaal Tamula pääle talvildõ liuplatsi loonu ja visselejile ijä pääl uma mängoga rõõmu tennü. Vot kos oll elo siin Võrol. Õkva ku Kunglamaal.
Võru linna Pilli-Tiidud
Elas kord Võrus poiss, nimega Tiidu. Ta polnud endale veel sobivat tööd leidnud. Tiidu pikutas päevad läbi põõsa all. Talle meeldis muusika.
Ühel päeval kohtus ta halli habemega mehega. Vanamees soovitas hakata tal pillimeheks. Tiidu võttis vanamehe nõu kuulda.
Nii rändas ta külast-külla ja teenis pillimänguga raha. Raha muutis Tiidu ahneks. Ta tahtis jõuda Kunglamaale, mis oli kuuldavasti kõige rikkam maa. Narvast leidis ta laeva, mis sinna sõitis.
Kirjeldus: Pasunad
Seistes stendi ees jääb otse sinu selja taha kuusnurkne kõlakoda, mida on nimetatud ka lehtlaks ja paviljoniks. See pakub varju vihma eest, takistamata seejuures vaadet järvele. Kui soovid kõlakotta siseneda, siis kolmeastmeline trepp on ehitise vastasseina juures. Kõlakoja seina mööda kulgedes on see aga hõlpsalt leitav, kui soovid korra jalga puhata. Kuna kõlakoja põrand on pargi maapinnast meetrijagu kõrgemal, on siit iseäranis hea vaade madalamale rannaalale ja Tamula kallastele. Näiteks paistab siia kiviaegne muinasasulakoht, mille täpse asukoha tuvastasid arheoloogid 1959. aastal. Tamula asulakohast on leitud palju luust valmistatud skulptuurikesi – linnu-, looma-, ja eriti haruldasi inimkujulisi ripatseid. Ka on siit leitud Eesti vanimad savist kedrad ning kõige vanem ja rikkalikum merevaigust ehete kogu. Luust leiud on hästi säilinud, sest asula oli rajatud otse turbapinnasele.
Liikumisjuhis: Pasunad – Kreutzwaldi kuju – Kreutzwaldi stend
Stendi ees seistes pööra kella üheksa suunas ja astu paar sammu edasi, kuni jõuad sammaldunud rajani. Liigu selle paremat servapidi edasi. Kui jõuad ristuva rajani, pööra paremale ja leia parempoolne rajaäär. Siit liigu edasi umbes seitsekümmend meetrit. Sirgelt kulgeva rajaga ristub mitu rada, sina aga liigu otse samas sihis edasi, kuni jõuad kiviservani. See on Kreutzwaldi monumenti ümbritsev ääris.
Monument on kaheksanurkse pinnalaotusega ja selle ümber saab teha ringi. Monumendi ümber on seljatoega pargipingid ja nende taga hekid. Vaid monumendi esiküljel on päevavalgust koguva akuga lamp, mis on maapinnast kõrgemal. Ka on vaid monumendi esiküljest võimalik vabalt otse edasi liikuda üle kolme meetri – mujal tulevad pingid ja hekk vastu. Kreutzwaldi kuju juurest infostendini jõudmiseks pööra selg monumendi esiküljele ja astu paar sammu edasi. Pööra siis kella kolme suunas ning astu umbes 15 meetrit edasi, otsides paremalt teeservast muruäärt. Oled praegu Katariina allee sihil, Tamula järv jääb sinu selja taha. Umbes kuue meetri pärast jääb paremasse teeserva suur puu. Sellest kohe edasi on raja ääres Kreutzwaldi elu ja loomingut ning siinset parki tutvustav metallist, raamatukujuline stend. Mõni samm metallraamatust edasi on paremat kätt suur taktiilne ranna-ala kaart, mille ees on reljeefne kiviplaat.
Liikumisjuhis: Pasunad – Puud
Soovitame pargis liikuda koos kaaslasega – liivaste pargiradade piir hajub murualasse mitmes kohas ära, mistõttu ei ole valge kepiga võimalik maamärke ohutult ja üheselt jälgida.
Uljale juturajal seiklejale siiski liikumisjuhis: Seistes stendi ees, pööra kella kümne suunas ja liigu mõni samm edasi, kuni leiad tuldud tee vasaku serva. Liigu mööda teeserva veidi edasi ja pööra sujuvalt ristuva raja järgi kella üheksa suunas. Liigu mõni samm edasi, kuni järgmise ristuva rajani. Pööra vasakule. Seisad nüüd näoga Tamula poole oled umbes nelja meetri laiusel rajal. Liigu umbes paarkümmend sammu edasi ja leia selle vältel üles pargitee parem serv. Selle ääres on suuri puid, pargipink ja prügikast, kuni jõuad liiva kaevatud metalljalaga jutustendini.
Viimati uuendatud 25.05.2026
