Juuni alguses toimus kogukonnakeskuse rajamise projekti raames kolmepäevane õppereis, mis tõi kokku inimesi linna erinevatest valdkondadest, et jagada mõtteid ning tutvuda heade kogukonna arendamise praktikatega nii Eestis kui Soomes. Õppereisi eesmärk oli koguda inspiratsiooni ja teadmisi Jüri tn 42 majja rajatava kogukonnakeskuse teenuste arendamiseks.
Tartu ja Tallinn
Õppereis algas Tartust, kus külastati Eluringikeskust - hooldekodu, kus hooldajate asemel töötavad juhendajad. Juhendajate eesmärk on võimalikult palju elanikke juhendada, mitte nende eest asju ära teha. See kõik on aga võimalik seetõttu, et Eluringikeskuses on ühe elaniku kohta tunduvalt rohkem töötajaid, kui keskmises hooldekodus.
Eluringikeskus pakub lisaks üldhooldusteenusele ka üürikortereid pansionaadis, kus vastavalt elaniku soovile saab tellida endale süüa, korterit käib koristamas koristaja ning vajadusel toimuvad meditsiiniõe visiidid. Korter on populaarne nende abielupaaride seas, kus üks partner vajab üldhooldusteenust, kuid teine mitte. Maja uksed on külastajatele avatud, pered käivad pidevalt külas, tihti ka ametlike külastusaegade välisel ajal. Keskuse vastutulelikkus külastusaegade osas on vaid üks näide, kuidas Eluringikeskuses tegutsetakse päriselt nende moto järgi: “Päevadele elu juurde”.
Tartu Eluringikeskus pälvis silmapaistva väliala ja kaasava aiakujunduse eest tiitli "Eesti kaunis kodu 2025". See on eriline saavutus, kuna tavaliselt antakse tunnustus eelkõige eraaedadele ja avalikele ruumidele, kuid seekord tõsteti esile eakatekodu. Aiakujundusse on panustanud eakad ise, võttes oma eelmistest kodudest kaasa taimi ning istutades ka uusi. Aktiivses kasutuses on ka kasvuhoone. Aed ja hooviala on ühiskasutuses samas majas tegutseva lasteaiaga. Laste naer ja mäng on eakamale rahvale toetavad, lasteaiaga koos tähistatakse ka mõningaid tähtpäevi ja pühi.
Õppereisil osalesid Võru Linnavalitsusest abilinnapead Kersti Kõosaar ja Ainika Suleva, avalike suhete spetsialist Marianne Mett, arendusjuht Tiina Hallimäe, projektispetsialist Karolin Eks, sisekontrolör Sirje Peris, infotehnoloogia spetsialist Märt Uibo, juriidilise osakonna juhataja Esko Hillep, kultuurispetsialist Priidu Teppo, hoolekande spetsialist Larisa Bõkova, lastekaitsespetsialistid Kärol Samoson ja Karolin Täheväli, tugiisik Liia Laats, raamatupidaja Liis Paap. Võru Linnavolikogust osalesid liikmed Sixten Sild ja Merle Koik. Sotsiaalkomisjoni esindas liige Andra Tõlts. Seeniorite komisjoni esindas liige Veevi Hõrak. Hariduskomisjoni esindas liige Blanca Punt. Projektipartnerit, Võru Pensionäride Päevakeskust, esindasid juhataja Siiri Toomik, Silvi Linder, Merike Ojamaa ja Ragna Meeliste. Võru Noortekeskusest olid kaasas juhataja Gitlin Kütt ja noorsootöötaja Britta Saare. Projekti kaasatud partneritest osalesid Võru Vallavalitsus, esindajateks sotsiaalosakonna juhataja Angela Järvpõld ja haridusnõunik Siiri Konksi ning MTÜ Võru Folkloorifestival esindaja Tiia Must. Linnade ja Valdade Liidust oli külalisena kaasas nõunik Agne Vaalmäe. Foto: Karolin Eks.
Esimene päev jätkus Tallinnas, kus külastati Kopli 93 parandustöökoda ja kogukonnaaeda. Erinevate projektide ning kohalike elanike toel Kopli rahvamaja sisehoovi ehitatud paranduskelder pakub inimestele võimalusi ise oma kodutehnikat või mööblit remontida, ehitada ning õppida uusi teadmisi meistriklassides. Parandustöökoda on kõigile tasuta, aga vajalikud materjalid peab ise ostma. Töökoda haldab Tallinna Ringmajanduskeskus, mis tegeleb nii jäätmete käitlemise kui ka jäätmejaamade ja parandustöökodade haldamisega. Ringmajanduskeskuse palgal on ka Kopli töökoja meister. Parandustöökodade peamine eesmärk on edendada paranduskultuuri ja ringmajandust, pakkudes inimestele kohta, oskusi ja tööriistu oma katkiste asjade kordategemiseks.
Üleval: parandustöökoda. All: materjaliladu, kuhu inimesed ja ettevõtted saavad ise oma jääke tuua. Parandustöökoja kasutajatele on laos olev materjal tasuta. Fotod: Karolin Eks
Kopli 93 keskuse juurde kuulub ka kogukonnaaed. Tallinlaste seas on kogukonnaaiandus menukas - ka Kopli 93 aiakastidel on ootenimekiri. Samas ei plaanita aiakaste juurde teha, et kasvada saaks hein, mis loob elurikkust, lubades putukatel, lindudel ja loomadel linna suvise kuuma eest varjuda ja söögipoolist leida. Kogukonnaaeda haldab Põhja-Tallinna Valitsus.
Üleval: Kopli rahvamaja sisehoov, kust pääseb parandustöökotta. All: Kopli 93 kogukonnaaed. Fotod: Karolin Eks.
Kõigilt aiakastide omanikelt oodatakse igakuist panustamist ka üldhooletöödesse, nagu näiteks muru niitmine, ühise kasvuhoone rohimine ja muud talgud kinnistul. Kopli 93 üritused sünnivad kogukonna koostöös, mille aluseks on tahe ühiselt toimetada ja üksteisega aega veeta.
Espoo ja Helsingi
Teisel õppepäeval külastati Espoos ja Helsingis nelja erinevat organisatsiooni, kes kõik loovad erineval viisil võimalusi inimestel kogukonnaks kasvada või pakuvad võimalusi inimestel end hästi tunda, teistest inimestest ümbritsetuna. Külastused näitasid, et teiste aitamine on Soomes osa igapäevaelust. Sellest annab tunnistust nii soomlaste valmisolek maksta kõrget kirikumaksu kui ka kohalike MTÜ-de ja seltside pikk ajalugu, millest suuremad on tegutsenud juba kuni 70 aastat. Organisatsioonide sujuva töö ja jätkusuutlikkuse tagab riigi või linna poolt eraldatav tegevustoetus, mida antakse korraga kolmeks kuni viieks aastaks.
Esimesena tutvuti Espoo linnas asuva pilootprojektiga Olarini elutuba (Olarin olohuone). Espoo eesmärk on leida tühjadele äripindadele uusi funktsioone. Olarini elutuba veab eest hanke korras MTÜ Espoo vaimse tervise selts. Elutuba on enamasti avatud erinevatele klubidele, kes ruume oma tegevuste läbiviimiseks kasutada saavad. Klubid saavad ruume kasutada ainult siis, kui nad pakuvad tasuta tegevusi. Korra nädalas on elutuba avatud kõigile: koos juuakse kohvi, mängitakse lauamänge ning veedetakse lihtsalt aega. Ruumides saab korraldada ka erinevaid sündmusi, eeldusel, et need on osalejatele tasuta.
Klubisid, mis elutoas toimetavad, on seinast seina. Populaarsed on väikelaste vanemate mängu- ja suhtlemisklubi, lauamänguklubi, NEET-noorte tugigrupp (noored, kes ei õpi ega tööta), raamatuklubi jpm.
Elutuba asub kortermajade hoovis maa all, mistõttu on Espool seda olnud raske rendile anda. Kogukonna elutoaks sobib see suurepäraselt. Fotod: Karolin Eks.
Helsingis külastati esimesena Tüdrukute Maja (Tyttöjen Talo) ja Poiste Maja (Poikien Talo). Loisto Setlementti ry organisatsiooni poolt juhitud majad pakuvad 10-28-aastastele noortele turvalist ja sootundlikku ruumi, kus mõtestada mehelikkust, naiselikkust ning kehalisi piire toetavas keskkonnas. Oluline on märkida, et mõisted „poiss“ ja „tüdruk“ ei tähista siinkohal bioloogilist sugu, vaid viitavad indiviidi sooidentiteedile. Poiste ja Tüdrukute Majad tegutsevad üle Soome ja on oluliseks täienduseks tavalistele noortekeskustele, tehes noorsootööd väiksemates, eesmärgistatud gruppides.
Organisatsiooni põhieesmärk on luua kaasav ja võrdõiguslik keskkond, mis arvestab noorte enesemääramisõigusega. Tüdrukute Majas tuuakse esile naiseks olemise eri tahke ning vaadatakse kriitiliselt soolisi ootusi ja norme, aidates igal noorel leida ühiskonnas oma tee. Poiste Maja pakub omakorda tuge ja tähendusrikast tegevust poistele ning noormeestele, kes vajavad turvalist ruumi, uusi sõpru või abi muredega toimetulekul.
Tüdrukute ja Poiste Majade sisekujundus on hubane ja kodune, et pakkuda noortele tunnet, et nad on hoitud, sõltumata nende taustast, muredest või sellest, kes nad on. Fotod: Karolin Eks
Järgmiseks külastuspaigaks oli Helsingi linna kogukonnamaja (Stadin yhteisötalo Oulunkylän Seurahuone). See on muusikaarmastajate seas tuntud naabruskonnamaja, mis asub pika ajalooga kaunis puidust villas ja toimib kohalike ühise elutoana. See on üks kaheksast Helsingi kogukonnamajast, mida rahastab Helsingi linn. Lisaks palgatöötajatele tegutsevad igas majas vabatahtlikud, kes vajavad keelepraktikat, igapäevast rutiini või põhjust kodust väljumiseks. Sageli on tegu inimestega, kes on pikalt töölt eemal olnud või kellel on osaline või puuduv töövõime.
Keskuse eesmärk on pakkuda madala lävendiga tasuta tegevusi. Maja on avatud tööajal, mistõttu on peamisteks külastajateks eakad, töötud ja lapsevanemad - näiteks käib ühes klubis koos 60 isa beebidega. Programm luuakse koos elanikega: 4-6 korda aastas küsitakse kohalikelt sisendit, kuid tegevused lähtuvad ka töötajate endi oskustest. Kohapeal on igapäevases kasutuses õmblusmasinad, pakutakse toidupanga ja poodide ülejääkidest küpsetatud toitu, toimub iganädalane karaoke, bingo ja palju muud. Kui mõni kohalik soovib ise tasuta töötuba läbi viia, aitab maja vajadusel materjale osta. Organisatsioonidele on ruumid tegevuste läbiviimiseks tasuta, tingimusel, et üritus on avatud ja osalejatele tasuta. Nädalavahetustel ja väljaspool tööaega renditakse maja välja eraisikute pidudeks ja sündmusteks.
Helsingi linna kogukonnamaja (Stadin yhteisötalo Oulunkylän Seurahuone). Foto: Paula Pitkänen
Helsingi kogukonnamaja ja selle aed. Fotod: Karolin Eks.
Päeva viimane kohtumine toimus Pasila naabruskonna majas (Naapuruustalo Pasila), mis toimib kõigile avatud kogukondliku elutoana. See on koht, kus saab tegeleda hobidega, kohtuda inimestega, võtta ette ühiseid tegevusi, räägida kaasa kohaliku elu teemadel või lihtsalt mõnusalt aega veeta. Naabruskonnamaja südameks on kohvik Olkkari, kus on alati tasuta saadaval kohv, värsked ajalehed ning sageli ka üheskoos valmistatud toit. Keskuse tegevustest osavõtt on kõigile tasuta, keskus on diskrimineerimis- ja alkoholivaba. Kõiki külastajaid julgustatakse ka ise programme täiendama ja uusi ideid välja pakkuma.
Pasila maja tihedasse ja mitmekesisesse programmi kuuluvad näiteks jutuvestmise tunnid arstiga, juhendajaga kudumisklubi, kunstitöötuba ja lauamängugrupp. Samuti saab seal mängida bingot või piljardit, osaleda soome keele õppimise vestlusringis, kultuurideüleses kokandusringis, ühislaulmises ning eakate võimlemises. Oma kindla koha on leidnud ka spetsiaalsed tugigrupid, nagu emade ring ja meeste vestlusring, mis pakuvad head võimalust kogemuste jagamiseks.
Pasila naabruskonnamaja on avatud esmaspäevast reedeni, aga üritusi saab korraldada ka nädalavahetustel. Fotod: Karolin Eks.
Haapsalu
Kolmas õppereisi päev veedeti Haapsalus. Päev algas Haapsalu Linnavalitsuses, kus reisigruppi tervitas esmalt Haapsalu linnapea Olavi Seisonen ja aselinnapead Anneli Haabu ning Andres Kampmann. Haapsalu kultuuriruumi ja kogukonna lõimumisest rääkis arenguspetsialist Ülla Paras ning Haapsalu linna ümbritseva piirkonna (endine Ridala vald) kogukonnamajadest ning elust külades rääkis kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas.
Maire ametikoht, kogukonnatöö spetsialist, loodi Haapsalu Linnavalitsusse juba eelmisel kümnendil. Haapsalu oli esimene omavalitsus Eestis, kelle ametnike nimekirjas antud positsioon avati. 2017. aasta haldusreformi käigus liideti Haapsalu linn ning endine Ridala vald. Liitumise käigus oli valla üheks tingimuseks maakogukondade tegevuse toetamise jätkamine. Hea tahte koostöökokkulepe tõi paljudele kogukondadele oma seltsimajade remondiks vajaliku rahastuse. Ringreisil külastati kolme seltsimaja: Võnnu, Asuküla ja Parila.
Kõiki seltsimaju ühendab füüsiliselt see, et nad asuvad endistes koolimajades. Ridala vald, nii nagu enamus maapiirkondi, on juba eelmisest sajandist alates sulgenud palju koole. Koolihooned on aga suured ja väärikad, täidetud mälestuste ja ajalooga. Täna hingab iga endine koolimaja oma kogukonna rütmis. Seltsimajade tegevused, üritused ning arengusuunad on täielikult elanike kätes.
Võnnu ja Asuküla seltsimajad. Fotod: Karolin Eks
Asuküla seltsimajas on kogukonna algatusel loodud ka näituseruum, samuti asub seltsimajas Asuküla raamatukogu. Fotod: Karolin Eks
Kogukonnatöö spetsialist Maire Vilbas selgitas, et Haapsalu eesmärk on olla kogukondade jaoks olemas, vastata kõnedele, soovidele, pakkuda kogukonna kasvamiseks ja toimimiseks tuge. Ikka seni, kuni me eestlastena alles õpime, kuidas koos toimetada, üksteist hoida ja märgata.
Õppereisil külastatud paigad tuletasid meelde, et elukeskkond ja kogukond meie ümber kujuneb inimeste koostöös ja koosolemisel - mida rohkem me üksteisega seotud oleme, seda rikkamad on meie identiteet, kultuurilugu ja argipäev.
Õppereis toimus projekti “Võru linna kogukonnakeskuse rajamine, I etapp” toel, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Karolin Eks
Võru Linnavalitsus
Projektispetsialist
51987981
[email protected]
