Esimene hindamine toimus 2012. aastal. Vaade ajalukku näitab, et 2012. aastal elas Võru linnas 3263 noort vanuses 7–26, täna on see number vähenenud veidi enam kui 800 võrra – hetkel elab Võru linnas samas vanuserühmas 2441 noort (Noorteseire, 2025).
Kvaliteedihindamist viis läbi Kerli Kõiv Kogemuskeskus OÜ-st, kasutades selleks Haridus- ja Noorteameti ning Eesti Noorsootöötajate Koja välja töötatud noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamismudelit. Selle abil saavad kohalikud omavalitsused hinnata, milliseid võimalusi noortele pakutakse ning kui kvaliteetsed need on (Haridus- ja Noorteamet, 2025).
Kõivu sõnul on hindamine KOV-ile praktiliselt kasulik, võimaldades näidata noorsootöö tulemuslikkust, selle tegijate pädevust ning parandada valdkonna mainet ja rahastamist.
Hindamine koosnes kuuest osast:
- Sissejuhatav töötuba sisehindajatele, noortele ja hindamise läbiviijatele
- Andmete kogumine ehk küsitlused ja intervjuud noortega ja noortega töötavate spetsialistide ja asutustega
- Sisehindamine
- Välishindamine
- Lõpuseminar
- Lõppdokument
Kvaliteedihindamine üksi ei too valdkonnas kaasa muutusi, vaid sellele peab järgnema arendustegevuse kavandamine ja rakendamine. Selleks on Võru linna kogukonnakeskuse rajamise projekti järgmise etapina kavandatud uute ja/või uuendatud teenuste väljatöötamine nii noortele kui ka eakatele.
Teenuste väljatöötamine toimub koos sihtgruppide esindajatega, tuginedes uuringute tulemustele. Kui noortevaldkonna kvaliteedihindamine on nüüdseks lõppenud, siis vanemaealiste rahulolu-uuring valmib 2025. aasta novembris. Teenuste arendamiseks kaasatakse hanke korras teenusedisaini läbiviija, et tagada kõigi osapoolte kaasatus, uuringute tulemustele vastavad lahendused ning teaduspõhisus. Hange kuulutatakse välja selle aasta viimases kvartalis.
Hindamise tulemused
Hindamise jooksul läbi viidud ankeetküsitlusele vastas 485 noort, mis moodustab ligikaudu 20% kõigist Võru linna noortest. Enamik noori on noortevaldkonna tegevustes aktiivsed: 74,2% küsitlusele vastanutest osalevad regulaarselt, 11% küll hetkel mitte, kuid sooviksid liituda, ning 14,9% ei osale ega tunne ka huvi. Positiivne on, et mitte-osalevatest noortest 11% on osalemisest huvitatud, mis pakub head võimalust osalusaktiivsust tõsta. Rahulolu huvihariduse ja noorsootöö võimalustega on nooremas vanuserühmas kõrge – näiteks 7–12-aastaste seas hindas neid positiivselt 90% vastajatest –, kuid vanuse kasvades rahulolu väheneb, ulatudes 20–26-aastaste seas vaid 36,8%-ni.
Tugevustena tõid nii noored kui ka välishindajad välja mitmekesised huvihariduse võimalused, noortevolikogu olemasolu ja osalusvõimalused linnas, samuti HUUBi ja noortekeskuse tegevuse. Positiivselt hinnati ka ettevõtlikkust ja omaalgatust toetavaid tegevusi, rahvusvahelist koostööd ning ennetustööd riskikäitumise vähendamiseks. Hea meel oli noortel ka selle üle, et linn pakub mitmekülgseid spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi.
Arendamist vajab noorteinfo kättesaadavus ning kommunikatsioon selle kohta, kuidas noorte arvamustega otsustusprotsessides arvestatakse. Samuti on oluline tähelepanu pöörata noorsootöötajate töötingimustele, palgatasemele ja tunnustamisele. Kitsaskohtadena tõid hindamistulemused esile vähese koostöö koolide ja noorsootööasutuste vahel, vanematele noortele suunatud tegevuste vähesus ja piiratud kättesaadavuse ning puudulik erivajadustega noorte kaasamine huvihariduses. Lisaks ilmnes vajadus koordineerida huvitegevuseks vajalike vahendite ja ressursside jagatud kasutust ning tagada ülelinnaliselt ühtne ja läbimõeldud tegevuskorraldus asutuste vahel.
Raport on leitav siit:
Hindamine toimus projekti “Võru linna kogukonnakeskuse rajamine, I etapp” raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
Kasutatud allikad:
Noorteseire. (2025). Statistikaameti juhtimislaud. https://juhtimislauad.stat.ee/et/noorteseire-6/voru-maakond-90
Haridus- ja noorteamet. (2025). Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamismudel. https://harno.ee/noorsootoo-kvaliteedi-hindamismudel
